Tekstiilisõnavara, et räägiksime ühte keelt!

Kasulikku > Tekstiilisõnavara, et räägiksime ühte keelt!

Kangaste valimine

Trükimustrilised kangad

Trükkimisel tekitatakse kangale lokaliseeritud värviline muster. Iga värv kantakse kangale ükshaaval ja kindlasse kohta. Mõningate trükiviiside korral värvid kattuvad ja segunevad. Mustri kangal võib tekitada nii trükimasina abil kui ka kombineeritud värvimise meetodil. Trükkimismeetodi valik sõltub aluskangast (siiditrükk, ülekandega trükkimine, tindipritsiga trükkimine).

Kahepoolsed kangad

Nende omapäraks on riide valmistamisel täiendavate lõngasüsteemide kasutamine, mille käigus moodutub mitu üksteise peal asetsevat kihti. Teise lõime- või koesüsteemi olemasolu võimaldab valmistada riideid mille paremal ja pahemal poolel on taotuslikult erinev või ka vajadusel sama muster. Kaksikparempoolsed kangad on paksemad ja raskemad, aga mõlemal poolel ühesuguse väljanägemisega.

Viimistlused

Üldtermin erinevatele kanga, lõnga ja kiu töötlusprotsessidele. Viimistlus järgneb harilikult kanga tootmisprotsessile ja sellega parandatakse materjali teatud omadusi. Erinevate viimistluste eesmärgiks on näiteks pesemis- ja päikesekindluse tõstmine, kortsuvusekindluse suurendamine, pillinguvastane viimistlus, vedelikke ja saasetaineid tõrjuv/hülgav viimistlus, süttimis- ja põlemisomaduste parandamine, antibakteriaalne ja antistaatiline viimistlus, soojuslike omaduste paranadamine, läike andmine, kanga pehmendamine või nanotehnoloogiline töötlus.

Labane sidus

Labane kude on kõige lihtsam ja levinum siduse viis ning seda iseloomustab see, et riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõim- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Seetõttu on kanga parem ja pahem pool ühesugused ning kanga pind on sile ja ühtlane.
Toimne sidus
Toimses siduses kangaid iseloomustab kitsad ja diagonaalsed toimejooned (nt teksa). Sültuvalt lõngade arvust ja tihedusest võivad toimsed kangad olla pehmed ja kohevad või väga paksud ja tugevad. Kalasabamuster kootakse samuti toimses siduses, kuid neile on iseloomulik toimejoonte suuna pidev muutus.

Karusega sidused

Karusega sidustel on riide paremal poolel nö karusega pind, mis koosneb tihedatest lõngaostakestet või aasadest. Karuse võib saada nii koe- kui ka lõimelõngadest (kude- ja lõimkarusega riie). Karusega riiete eriliigiks on froteeriided aasalise karusega.

Samet

Sametiks nimetatakse kangaid, millele on läbilõigatud karusega kude. Samet on madala karusega – 1,5-2 mm.

Veluur

Veluur on sameti prantsusepärane nimetus. Enamasti nimetatakse veluuriks madala (vähem kui 2 mm kõrguse) karusega pehmet jatihedat villast, puuvillast või siidiriiet.

Velvet

Velvet on sameti inglisepärane nimetus, kuid meie tunneme velveti all enamasti reljeefsete pikitriipudega puuvillast sametit meenutavat kangast. Velvetkangas on hästi vastupidavja seetõttu kasutatakse seda sageli teksastiilis pükste, vestide ja jakkide valmistamiseks.

Plüüs

Plüüs on lahtilõigatud karusega riie, mille karus on aga hõredam ja pikem kui sametil (4 mm). Plüüskangas on elastne, pehme ja sametine. Ka kunstkarusnahk on valmistusviisilt plüüsiga sarnane.

Frotee

Tavaliselt puuvillane või linane froteesidusega (läbilõikamata karusega) riie.

Atlass- ja satäänsidus

Atlass- ja satäänsidus annavad võrreldes teiste sidustega kõige pehmema ja siledama pinnaga kangad. Atlass- ja satäänsidus võimaldavad kõige paremini esile tuua lõngade läiget ja värvust, kuid on siduste hulgast kõige väiksema vastupidavusega, sest riiehargneb ja libiseb kergesti. Kangad on sileda pinnaga, kuna kangaid iseloomustavad pikad ülekatted ja korrapäraselt asetsevad siduspunktid, mis jäävad vaevu märkamata. Atlass(satään)-sidusel on rapooris vähemalt 5 lõnga ning riide pinnal asetsevad katted võivad olla nii lõimelõngadest (atlasssidus) kui ka koelõngadest (satäänsidus). Satäänsiduses koelõng katab 4 lõimelõnga ja läheb siis lõimelõnga alt läbi, atlassidusel vastupidi.

Atlass

Siiditööstuses on rohkem levinud atlass-sidusega kangad. Atlasskanga parem pool on sile ja läikiv, pahem pool aga tuhm.

Satään

Satääni parem pool on silejakaunilt läikiv ning pahem pool tuhm. Satääni võib olla valmistatud ka siidist või keemilistest kiududest.

Žakaar

Žakaar on üldnimetus suuremustrilisele kootud kangale ja mõiste tähistab kõiki kangaid, mille kudumisel on kasutatudžakaartelgesid. Nimetus tuleneb prantslase Joseph-Marie Jacquard ́i järgi, kes 19. sajandil leiutas ja võttis esimesena kasutusele žakaarkangasteljed. Kangale on iseloomulikud enamasti suuremõõtmelised kujundid, mis saavutatakse koe- ja lõimeatlase vaheldumise teel. Žakaarsidusega valmistatakse brokaati, damastijamuid sisustustekstiile.

Taft

Labase sidusega kangas, mis on valmistud siidist või sünteetilistest kiududest. Suur koe- ja lõimelõngade tihedus annavad siledapinnalise, jäiga kanga. Jätab luksusliku mulje. Tafti lõim on tihedam kui kude, seetõttu on riidel peened põikijooned.

Kreppkangas

Krepp on krobelise peeneteralise pinnaga kangas. Krepp-efekti saamiseks kasutatakse kreppkeeruga lõngasid või erilist kreppsidust, mis on odavam alternatiiv ehtsast siidist või villast ehtsale kreppkangale. Kreppkangast on väga erineval kujul – nt kreppkangas võib esineda nii villa-krepina kui kreppšifoonina.

Damast

Damast on ühevärviline suure sissekootud mustriga kangas. Ornamentidest on enim kasutatud lille-, looma- või ka puuviljamotiive. Esimesena valmistati Hiinas, Indias, Süürias. Nime sai 12. sajandil kuulsa tekstiillinnaDamaskuse järgi. Muster moodustub koe- ja lõimeatlassi vaheldumisest: valgus eraldub neilt erinevalt ja muster eraldub selgesti. Damasti kootakse žakaartelgedel, nii siidist, puuvillasest, linasest kui ka sünteetilisest kiust.
Kuna damasti kudumine on keeruline protsess ja lõimelõnga peavad taluma suurt tõmbekoormust, siis valmistatakse damasti ainult kõrgkvaliteetsetest ja sileda, läikiva pinnaga kiududest.

Brokaat

Brokaat on hõbedase või kuldse niidiga läbikootud riie, millel püüab pilke harilikult luksuslik muster.

Batist

Batist on õhuke ja poolläbipaistev labasekoeline riie, mida alguses valmistati linasest, tänapäeval kasutatakse selleks ka puuvilla ja polüestri segu.

Organsa

Organsa on läbipaistev, õhkõrn kangas, mille valmistamiseks kasutatakse väga peeneid lõime- ja koelõngu, mida võib valmistada nii looduslikes kui ka sünteetilistest kiududest. Nad on kerged ja neil on kaunis läige. See-eest on nad väga kergesti kortsuvad.

Sifoon

Sifoon on väga õhuke looritaoline kangas, mis on kootud labases siduses ja suure, kuid erinevasuunalise keerdumusega (S ja Z) kiududest. Sifooni valmistatakse puuvillast, siidist või sünteetilistest kiududest. Erinev keeru suuna tõttu on kangas veidi elastne ja pind tundub veidi ebaühtlane ja teraline.

Vuaal

Vuaal on läbipaitev ja õhuke labase sidusega kardinakangas. Koe- ja lõimelõngad on samasuunalise tugeva keerdumusega, mis annab tugeva korrutatud niidi. Pehme drapeeruvuse tõttu kasutatakse seda peamiselt kardinakangana ja läbipaistavas pesus. Harilikut toodetakse vuaalknagast suure keerdumusega monofilamentsest polüestrist või puuvillast.

Tüll

Tüll on lihtne augulise struktuuriga võrgutaoline kangas, kus augud on moodustatud lõnga teatud moel keerutamise või kudumise teel. Eristatakse siletülli, mis on kuusnurksete või rombikujuliste silmadega võrkkudum, mida valmistatakse tüllikudumismasinatel. Paremaks peetakse tülli, millel on väiksemad augud ja mis on valmistatud peenemast lõngast.

Kardinatüll on ažuurne mustriline kangas, mille võrgul võivad esineda mitmesuguse kujuga augud. Seda liiki tülli toodetakse kardinakudumis- ja silmkoemasinatel, samuti kangastelgedel. Vaatamata võrgulisele struktuurile, on tüll tugev ja väga vastupidav. Ning sobib hästi modernsesse interjööri.

Pits

Pits on õhuline kangas või pael, mille aluspõhjaks on enamasti võrk ning sellele moodustatud muster. Muster võib olla kootud koos aluspõhjaga või moodustatud hiljem. Tähtsaimad pitsitüübid on punutud pitsid, Raschel-pitsid ja tikitud pitsid. Raschel-pitse valmistatakse Raschel-masinatel ja sellega saab valmistada keerukamate mustritega pitskangaid. Tikitud pitsid valmistatakse õhukesele aluskangale mustri tikkimisega ja neid toodetakse tikkimisautomaatidel. Viimastest on tuntuimad Bryselli pits, mille muster on tikitud tüllist alusmaterjalile. Gipüürpitsi on raske, massiivse reljeefse mustriga pits, mille saamiseks tikitakse õhukesele alusriidele reljeefne muster ning seejärel töödeldakse riiet keemiliselt, millega eemaldatakse alusmaterjal.

Flokeeritud kangas ja flokk-trükk

Sametilaadse pinnaga kanga, mis saadakse sspetsiaalse kangatrüki meetodi abil, mille käigus liimitakse kanga pinnale lühikesed kiud. Aluskangale liimitavateks kiududeks võivad olla nii puuvill, vill ja sünteetilised kiud, kuid enamasti kasutatakse viskooskiude.
Flokeeritud kanga saamiseks on põhiliselt kaks meetodit: kloppimismeetod ja elektrostaatiline meetod. Põhiliselt kasutatakse elektrostaatilist meetodit. Kiududele antakse positiivne laen ja liimitavale alusmaterjalile negatiivne laeng. Elektrilaengu tõttu tõmbuvad kiud vastu aluskangast ja kinnitatakse termiliselt 130 kraadi juures.
Mustrilise kanga valmistamiseks kasutatakse trükivaltse, mille abil kantakse liim aluskangale vaid mustri kohale ja kiud kinnitub sinna elektrostaatilise välja abil. Kiu pikkus on harilikult 0,2-4 mm.

Tikitud kangas

Tikkimine on tekstiiliajaloos pikkade traditsioonidega, mille esimesi ajaloolisi jälgi on näha Assüüria ja Babüloonia skulptuuridelt. Tikandiniit kantakse aluskangale kas käsitsi või masinaga. Teatud juhtudel aluskangas eemaldatakse täielikult või osaliselt.

Pimenduskangas

Pimenduskangad on ideaalseks alternatiiviks ruloodele. Valmistamiseks kasutatakse eriti tihedat kangast ja spetsiaalset kudumistehnikat, mis ei lase läbi päevavalgust, aga samas mõjub interjööris elegantselt ja hubaselt.

Tafting

Tafting on karusega materjal, milles karuse lõngad on nõeltöötlemistehnikas kinnitatud põhimikku. Vertikaalselt liikuvad nõelad viivad karuse lõnga kanga teisele poolele, kus spetsiaalsed konksud hoiavad kinni aasa tagasi minemist. Lõigatud karuse jaoks on masinal olemas noad, mis lõikavad aasad läbi. Nii valmistatakse põhiliselt vaipu, mille tagumine külg kaetakse veel liimainega, et karus paremini materjalil püsiks.
Käsitsi taftitud vaipade valmistamisel toimub töö käsitsi aluspinnale kantud mustrit järgides ja taftingupüstoli abil.