Tassinari & Chatel on siidikangrute perefirma, mis on Lyonis tegutsenud juba üle 300 aasta: 4 põlvkonda Pernon’e, 2 põlvkonda Grand’e, 4 põlvkonda nii Tassinari’sid kui Chatel’e ning lõpuks 2 põlvkonda Lelievre.

Kuningas Louis XIV valitsusajal 1680 rajas Louis Pernon, “kullast ja hõbedast kangaste kuduja” oma ateljee Lyonis. Lyon’ist oli saanud prantsuse siidikudumise häll pärast seda, kui kuningas Francois I kehtestas seal maksuvaba tsooni, mida hakati nimetama “Griffon’i kvartaliks.” Neljas põlvkond siidikudujaid, Camille Pernon jõudis Louis XV valitsusajal ka ekspordini – Voltaire tutvustas Camille Pernon’i Venemaa tsarinna Katariina II-le. 18. sajandi lõpus loodi hämmastavaid siidkangaid Louis XVI ja Marie-Antoinette’i jaoks Versailles, Compiegne ja Saint Cloud lossidesse. Prantsuse revolutsiooni ajal oli Camille Pernon sunnitud küll põgenema Genuasse, kuid tagasiteel Egiptusest peatus Napoleon ise Lyonis ning keisriks kroonimisel otsustas ta uuendada Prantsusmaa laostatud lossid, tellides Camille Pernon’ilt siidkangaid autentsete pärsia mustrite järgi, mis rajasid ampiirstiili. Tuileries, Versailles, Fontainebleau, Malmaison, Compiegne rahvuspaleede jaoks loodud kangad muutsid Pernon’i ettevõtte Napoleon I ainsaks varustajaks. Läbi kogu 19. sajandi toodeti kangaid kuningaperekonna tellimusel.

Tehniline uuendus algas käsitsikudumisest ning Lyonis leidsid brokaadid, damastid ja teised siidkangad oma kõige peenema väljenduse. Kõige paremad kunstnikud tulid tehasesse, mille kangrute ainulaadsed oskused suutsid teostada nende kavandeid. Just Tassinari & Chatel’i tehases pani Jacquard 1806. aastal esmakordselt üles oma kudumismasina, millele ta andis oma nime. Tänasel päeval on Tassinari & Chatel hoidnud töös ühe viimastest allesjäänud traditsioonilistest siidi-kudumise ateljeedest “La Croix Rousse”, kus viimase põlvkonna masinate kõrval kootakse siidi endiselt ka veel käsitsi.

Brändi koduleht: www.tassinari-chatel.com